Ma saan sellel nädalal 31. Kummaline mõelda, aga tekib küll natuke täiskasvanud inimese tunne. Veel kummalisem on mõelda, et flippimise teekonnaga sai alustatud juba 5 aastat tagasi ja ühtlasi on viis aastat möödas ka ajast kui ma lõpetasin kontoritöö ning hakkasin täiskohaga ettevõtjaks. Selle viie aastaga sai renoveeritud 31 korterit ja enda majagi püsti pandud ehk siis midagi ma sellest renoveerimisest ja ehitusest nüüd tean. Seega teeks siia vanade lõppude ja uute alguste tervitamiseks ühe eriti ehitus-spetsiifilise postituse. Here we go:

Me oleme nüüd kaks nädalat Marbellas elanud ja suures osas on see aeg möödunud erinevaid üürikortereid läbi kammides. Elukoha otsimine siin on olnud nagu täiskohaga töö ja kahjuks pean ütlema, et suurem osa korteritest tundub pigem flipiprojekt kui elukoht. Ma ei ütleks, et meie eelarve nüüd mega madalale oleks sätitud, aga siinne turg lihtsalt on pigem mõeldud Dubai šeikile kui Mustaka Ännile. Hetkel igatahes üürikorteri plaanist loobusime.

Varem ma ei viitsinud eriti üldse flippimisest rääkida, sest see tundus mulle kõik nii ilmselge. No mida ma selgitan, kuidas odavaid kortereid leida või palju reno maksab. Kõik ju teavad seda nagunii. Kuniks ma kolisin Hispaaniasse ja sain aru, et kui inimene tegutseb uuel turul või ei ole varem flippimisega kokku puutunud, siis võib isegi info, et vaata kv.ee lehele olla edasiviivaks jõuks. Mina teadsin Eestis flippimisega seotud asju ja need tundusid mulle igava teemana, sest ma olin lihtsalt nii kaua nende teemadega tegelenud, aga oi, kuidas ma siin Hispaanias saan aru, et ma mitte millestki aru tegelikult ei saa.

Hetkel oleme ennast kuuks ajaks sisse seadnud ühes Airbnb-s, kusjuures tegemist on leedukate poolt flipitud korteriga. Iseenesest täitsa nunnu, natuke rohkem euroopaliku disainiga kui siin tavapärased Hispaania korterid ja merevaade on ka toredaks boonuseks. Miinuseks on see, et duši all käies saab kergemat sorti elektrilöögi, seinad ja laed on papist ja esimesel korrusel elavad prostituudid…aga muidu on fine.

Hispaanias päike paistab, ilm on soe ja hotellid täituvad pensionäridega ehk siis eluke on ju päris mõnus. Kui need paganama mured kodumaalt nüüd ka kummitamise lõpetaks võiks rahus liivale ennast siruli visata ja natuke puhkust nautida. Aga kus sa sellega – nii kui postkasti lahti teed tuleb üks litakas teise järel vastu vahtimist. Tänane üllataja oli pea 3000-eurone kindlustusnõue…jälle. Ei midagi uut siin ilma peal.

Me oleme nüüd viis päeva teel olnud, 2600 km seljataha jätnud, kuid 1600 ootab meid veel ees. Ikka paganama kaugel asub see Marbella Eestist. Tänane päev oli ka kuidagi eriti pikk ja üldse ootaks juba väga kohale jõudmist. Muidugi võiks ju proovida ka olla hetkes ja nautida seda eurotripi, aga ausalt öeldes beebiga siin 2 kraadi käes külmetada, karavani ja erinevate hotellide vahet joosta, on tips ebamugav…eriti talvisel ajal. Positiivselt noodilt, siis üle poole vahemaast on läbitud, suur pakkimise-kolimise maraton Eestis ära tehtud, seega võib nüüd ühe vahekokkuvõtte vast teha küll.

Isegi kui flippimisega miljoneid kokku ei aja, siis vähemalt meelelahutuslik faktor on endiselt alles. Äsja see oli kui sain kindlustuselt kõigepealt ühe korteri eest 2000 eurose arve ja siis teise korteri eest veel samas suuruses arve otsa. Nüüd aga avastasime, et “ehitaja”, kes kipsid hea sõna peale lakke rippuma jättis, meilt 600 eurot varastas ja siis südamerahus meile blokid peale tõmbas, on mu äripartnerit ka laimu eest kohtusse püüdnud anda.

Appikene te panete mulle pinge peale! Iga päev tuleb uusi kuiseid lugejaid juurde ja mega aitäh teile, aga nüüd ma reaalselt tunnen, et peaks siin kirjutamas ka käima. Ma tegelikult ju hea meelega käiks ja kirjutaks tiheminigi, aga hetkel kogu selles kolimise möllus on mu elu lihtsalt nii erroris, et 24 tunnist päevas jääb natuke väheks. Ühtlasi, kas kellelgi on veel nii, et nagu teed ja teed päev läbi mingit tööd, aga päeva lõpuks oled ikka veits…kerjus? No minul on juba mõnda aega selline tunne olnud, et ma pean pidevalt inimestelt enda tasusi kerjama ja nii miinimumi ennast hinnastama kui üldse võimalik ja…suht kõrini on.

Päris pöörane on mõelda, et nädala aja pärast oleme Hispaaniasse teel. Ma panen kinni enda Eesti flippide putka, tõenäoliselt jääb seetõttu vähemaks ka insta koostöid ja targemad teavad rääkida, et eduka Hispaania flipi jaoks võiks tagataskus olla min. 550 000 eurot. Help me god!

Appi, ma tegelikult ei suuda seda uskuda, et me kolimegi nüüd mõneks ajaks Hispaaniasse. Kaks nädalat tagasi ei olnud seda teemat isegi laual, aga ometi oleme kuidagi jõudnud olukorda, kus osa mööblit on juba kiletatud, raamatud kastidesse pakitud ning järge ootavad nõud ja riided. Mentaalselt olen ma kuskil seal elevuse-ärevuse, veits lähen hulluks piiri peal.