Ma tõusin täna üles nii, et nimetissõrm oli kaks korda sama paks kui mu teised sõrmed ja hääl oli nii ära, et ma sain reaalselt ainult sosistada. Kuna ma olen aga selline lahendaja tüüp ja tahan, et kõik hädad kohe korda saaks, siis veetsin ma päev läbi teed tehes, parakat neelates ja arstiaegu kokku leppides. Alles õhtul vaatasin, et pekki, vist hoopis herilaselt nõelata saanud ja sellest näpp paistes. Psycho, much?
